Müügikõne võõrkeeles: kuidas mitte seotud olla — teie õigused Eestis

1. Vorm ei ole tellimus — ja kõne ei ole leping, enne kui olete kirjalikult kinnitanud

Tagasihelistamise soov on ainult soov. Eestis kehtib reegel, mida paljudes ELi riikides ei ole: kui müüja teeb pakkumise telefoni teel, peab ta selle kinnitama püsival andmekandjal ja tarbija on seotud alles pärast seda, kui ta on pakkumise kirjalikult kinnitanud (võlaõigusseaduse § 54² lg 1). Teisisõnu: torusse öeldud „jah“ ei ole leping. Helistaja peab kõne alguses avaldama ka oma isiku ja kõne ärilise eesmärgi (§ 54¹) ning andma teabe kauba, hinna, kohaletoimetamise ja taganemise kohta (§ 54). Kui vestlus toimub keeles, mida te ainult osaliselt mõistate, ei jõua see teave teieni — ja see on piisav põhjus mitte nõustuda. „Ma ei saa aru, saatke kirjalikult“ on täiesti seaduslik vastus.

2. Püsiv andmekandja — teie tähtsaim dokument

Pakkumise kinnituses peab olema müüja nimi ja aadress, kaup, hind, kohaletoimetamise tingimused ja taganemisõiguse kirjeldus koos tüüpvormiga. Just see, mitte kõne, on see, mida te vaidluse korral ette näitate. Pärast lepingu sõlmimist annab müüja lepingu kinnituse hiljemalt kauba üleandmisel (§ 54² lg 2). Kui kinnitus ei ole tulnud või on tulnud keeles, mida te ei mõista, ärge midagi kinnitage: ilma teie kirjaliku kinnituseta lepingut lihtsalt ei ole.

3. Neliteist päeva — ja millal need ei aita

Sidevahendi abil sõlmitud lepingust võite taganeda 14 päeva jooksul kauba kättesaamisest, põhjust nimetamata (§ 56); kui teid ei ole sellest õigusest teavitatud, pikeneb tähtaeg 12 kuu võrra. On erand, mis toidulisandite puhul loeb: suletud pakendis kaupa, mida ei saa tervisekaitse või hügieeni tõttu tagastada, ei saa tagastada, kui pakendi avasite pärast kohaletoimetamist (§ 53 lg 4 p 4¹). Praktiline järeldus: ärge avage purki enne, kui olete otsustanud. Vastu võtmata pakk tasumisega kättesaamisel läheb saatjale tagasi — ka see on viis tehingut mitte sõlmida, kui kõnes jäi midagi ebaselgeks.

4. Kes vastutab kauba eest — ja kes kõne eest

Lepingu pool on müüja, mitte leht, kuhu numbri jätsite, ega etiketi turustaja. Kauba puuduste eest vastutab müüja kaks aastat üleandmisest (§ 218 lg 2). Kõnekeskuse keel iseenesest ei ole rikkumine — Eesti õigus ei nõua, et müügikõne toimuks eesti keeles — kuid teavitamiskohustused kehtivad keelest sõltumata ning ilma püsival andmekandjal kinnituse ja teie kirjaliku nõusolekuta ei ole leping siduv. Abi otsige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist; agressiivseid või eksitavaid kauplemisvõtteid reguleerib tarbijakaitseseadus.

5. Viis küsimust, mida esitada mis tahes keeles

1. Milline ettevõte müüb ja mis on tema aadress?
2. Mis on koguhind koos kohaletoimetamisega — ja kas see on ainus summa?
3. Millal ja kuidas saan kirjaliku kinnituse?
4. Mitu päeva mul on taganemiseks ja kuhu kaup tagasi saata?
5. Kas võin paki vastu võtmata jätta, kui mõtlen ümber?

Kui mõnele küsimusele te selget vastust ei saa, on teie vastus lihtne: „ei“ — ja ootate kirjalikku kinnitust. Toidulisand, isegi hea etiketiga, ei ole põhjus kinnitada midagi, millest te aru ei saanud.

Allikad

1. Võlaõigusseadus — §-d 52–56², § 218 (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon)
2. Tarbijakaitseseadus (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon)
3. TTJA — telefoni- ja koduuksemüük: tarbija õigused
4. TTJA — tarbijavaidluste komisjon
5. Direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta (art 8 lg 6 — telefoni teel sõlmitud lepingud) — EUR-Lex
6. Toiduseadus (Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon)
7. Põllumajandus- ja Toiduamet — toidulisandid
8. Direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandite kohta — EUR-Lex
9. Määrus (EÜ) nr 1924/2006 toitumis- ja tervisealaste väidete kohta — EUR-Lex
10. Määrus (EL) nr 432/2012 — lubatud tervisealaste väidete nimekiri, konsolideeritud versioon — EUR-Lex
11. Euroopa Liidu Kohus, kohtuasi C-386/23 — ootel taimsete ainete väited
12. Andmekaitse Inspektsioon
13. EFSA — talutavad ülempiirid (tsink 25 mg päevas)